Sisuturundus

Lühemate tööpäevade liidrid vs pikemate tööpäevade austajad

FOTO: cv.ee

Tänasel päeval saame üha enam rääkida 40-tunniste töönädalate kõrval koguni 4-tunnistest tööpäevadest. Lühendatud tööpäevade kasuks otsustanud riikide nimekiri kasvab aastast aastasse ning on tekitanud lausa riikide vahelise konkurentsi, võttes arutlusele selle, kus on kõige lühemad töönädalad, milline on saadav töötasu ning töötajate rahulolu. 

Üle maailma minnakse alustades riigihaiglatest lõpetades eraettevõtetega vähendatud töötundidele, et teha töötajaid õnnelikumaks. Vastakaid arvamusi on aga mitmeid: kas töötaja produktiivsuse garanteerivad pikad tööpäevad või lühemad tööpäevad? Miks võiks üks ettevõte otsustada lühema tööpäeva kasuks, kui see toob omakorda kaasa uusi riske?   

Lühemate tööpäevade edetabeli tipus hiilgab meile lähedane Rootsi, kelle kõrval säravad ka Saksamaa ning Holland. Eeltoodud on selgelt otsustanud lühendada töötajate töötundide pikkust, mistõttu saab nende riikide puhul rääkida vaid alustades vähem kui 40-tunnistest töönädalatest.  

Esmaspilgul võib tekkida küsimus, kuidas mahutada senised töökohustused, mis on niigi standardse tööaja sees ajahädas, kaks korda lühema tööaja sisse. Tunde, mil tööd teha on küll vähem, ent kui palju üks töötaja 8-tunnise või ka pikema tööpäeva jooksul päriselt töölainel on? Lühem tööpäev aitab töötajal keskenduda ka töövälisele elule – olla tasakaalukas ning tegeleda enda tervise ja hobidega. Säärane rahulolu võimaldab ka järgmisel tööpäeval lühema aja sees teha vajalikud tööülesanded ära. Vähesemad töötunnid võivad aga suurendada töötaja stressitaset: tekib soov või vajadus viia tööd koju, mistõttu lühemad tööpäevad ei õigusta ennast. Tähelepanek on aga asjakohane: tihtipeale on töötaja harjunud tööd koju viima ka pärast traditsioonilist 8-tunnist või koguni pikemat tööpäeva. On teada, et inimesi saab liigitada öökullideks, kes on õhtuinimesed ning lõokesteks, kes on hommikuinimesed. Mistõttu on inimestel erinevad kellaajad, mil ollakse produktiivsed. Seega tööandja peaks võtma arvesse seda, et võib-olla algab mõne töötaja produktiivsuse tipphetk siis, kui tööpäev hakkab juba lõppema.

FOTO: cv.ee

Ei puudu ka pikemate ja intensiivsete tööpäevade austajaid, seda ka riikide näitel. Näiteks Mexicos ja Costa Ricas on ühed pikemad töönädalad maailmariikide arvestuses. Ei ole ka suureks üllatuseks tõsiasi, et Eestit on korduvalt aastate jooksul pikimate tööpäevadega riikide esiliigasse paigutatud. Kui võtta arvesse seda, et tihtipeale seostatakse pikkade tööpäevade ja töönädalatega töötajate õnnelikkust ja rahulolu, siis Costa Rica elanikkonda peetakse üheks õnnelikumaks rahvaks maailmas! Mille juures tasub aga peatuda ja mõelda pika töönädala juures: läbipõlemise oht. Kõige pikemate töönädalate kategoorias võidutsevad usinamad töömesilased ka üle 50-tunniste töönädalatega, mis on pikemas perspektiivis selge ohumärk tervisele – sealhulgas südametööle. Seejuures tasub mõelda ka tööandjal ületundide võimaldamine töötajatele ning mõelda mitte vaid tänasele, vaid ka ettevõtte tulevikule ja rahulolevatele töötajatele. Kui mõnikord tekib ka pikema tööpäeva puhul süütunne veidi pikema lõunapausi tõttu, siis lühema tööpäeva puhul saab töötaja osavamalt enda tööväliseid tegevusi planeerida ning fokusseerida tööpäeva kestel vaid tööle. Nii töötaja kui ka tööandja rollis tasub ka mõelda läbi, kas saadav tasu ning hüved ettevõtte poolt on intensiivsete ja pikkade töötundidega tasakaalus.

Loe ka neid

Tagasi üles